Unustutatud arbuja – Uku Masing

16.12.2012 18:42

 

Eesti filmi 100 aastapäeva kontekstis on paslik rääkida ka isikuloolistest dokumentaalfilmidest.

Seekord kõneleb stsenarist, režissöör ja operaator Vallo Kepp üheksa aasta jooksul valminud Isikuloolise triloogia „Uku Masingu maastikud” sõnumist ja sümbolitest.

Uku Masing  (11.8.1909 -25.4.1985) oli teoloog, luuletaja, teadlane, polüglott, 20 sajandi targim eestlane, kes jättis meile hämmastavalt rikkalikku ja vastuolulise pärandi.  Uku Masing oli Tartu Ülikooli semi keelte ja võrdleva usundiloo professor, kes kirjutas religioosset luulet, romaane, poeeme, avaldas kirjanduslikke tõlkeid.

1938. aastal koostas inglise keele professor Ants Oras põlvkondliku luuleantoloogia Arbujad, kuhu autor võttis kaheksa poeedi luuletused sh ka Uku Masingu omad.

Filmi triloogia autor Vallo Kepp, kes  pälvis „Uku Masingu maastikud” eest riikliku kultuuripreemia, on kõnetanud kolmekümmet viit Masingut tundnud inimest, luues  nende mälestuste ja tähelepanekute, looduspiltide, tekstikatkendite ning voolava montaaži ja helikujundusega (helilooja Rauno Remme) mõtlemapaneva isikuloolise teose.

Isikuloolise triloogia esimene osa „Kitsas rada keset metsi” lähtub Uku Masingu sünnikodust Raikküla mailt ja viib vaataja suurmehe lapsepõlve ja sellega viitab väga paljudele Uku Masingu luules peegelduvatele  kodukülamaastikele.

Filmis kasutab Vallo Kepp esmakordselt  Uku Masingu kirju õele, isale ja emale Tartust Tübingenist ning Berliinist.

Üheskoos vaadataksegi triloogia esimest filmi „Kitsas rada keset metsi”  ja kolmandat filmi "Surm on öömaja põllul" pärast mida arutletakse nähtu üle.